[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kahmetu <kahmetu, kahmetut>
1. kahvatu ▪ tal ei ole jume enämb, kahmetu näoge tal ei ole jumet enam, kahvatu näoga. Vrd kahmane, kahvatu, kolatu
2. kohmetu; rumal ▪ oh sii va kahmetu, ei mõista midägi ärä tetä, ei ole ääd mõistust oh see vana rumal, ei oska midagi ära teha, ei ole head mõistust. Vrd kahme, kohmedu

kalmet <kalmetu, kalmetut> , kalmetu <kalmetu, kalmetut> matusekoht, matmispaik; surnuaed ▪ kalmet om vana matusse kotus kalmet on vana matusekoht. Vt kalme

kalmetu vt kalmet

keeletu <keeletu, keeletut> tumm, kõnevõimetu ▪ surejel võets kiil enne surma ärä, jää keeletus surijal võetakse enne surma kõnevõime ärä, jääb tummaks. Vrd mumm3, tumm1

kohmedu <kohmedu, kohmedut> , kohmetu <kohmetu, kohmetut> kohmetu; kartlik; saamatu ▪ sii kohmedu tüdrik küll seantsele tüüle ei saa selline kartlik tüdruk küll sellisele tööle ei saa. Vrd kahme, kahmetu, kohmane, .pelglik

kohmetu vt kohmedu

koletu
1. inetu, hirmus, kole ▪ ta om irmus vaate, koletu eläjes ta on hirmus vaadata, inetu loom. Vrd .irmus, jube, kole1
2. ilmatu, tohutu; väga, tohutult ▪ sii asi om koletu kole (knk) see asi on väga kole. Vrd kole1, mahutu, põhjatu, .tuitu

kuivetu <kuivetu, kuivetut>
1. kõhn, kõhetu, kuivetu ▪ ta olli siande kuivetu vanamehek ta oli selline kuivetu vanameheke. Vrd koidsak, kuivakas, kuju1, .kõetu, kõhvetu
2. närtsinud, kuivanud ▪ tilli seantse kuivetus lännu tillitaimed [on] sellised ära närtsinud. Vrd kõsune

.kõetu <.kõetu, .kõetut> Krk kõhetu, kuivetu ▪ vanaesä om peris kõetus jäänü vanaisa on päris kõhetuks jäänud. Vt kõhetu, Vrd kõhnetu, kõhvetu

kõhetu <kõhetu, kõhetut> kõhetu, kõhn, kuivetu ▪ tüdrik olli nii inetu, jumetu ja kõhetu tüdruk oli nii inetu, jumetu ja kõhn; meil om siin vaestemajan pal´lu kõhetit meil on siin vaestemajas palju kõhetuid. Vt .kõetu, kõhnetu, kõhvetu

kõhnetu <kõhnetu, kõhnetut> Krk kõhnavõitu, igerik ▪ kõhnetu om sii kel iki liha luie pääl om viil kõhnavõitu on see, kellel on veel veidi liha luude peal. Vrd .kõetu, kõhetu, kõhvetu

kõhvetu <kõhvetu, kõhvetut> Krk kõhn, kõhetu ▪ kes näl´län, om kõhvetu ku koise kes näljas [on, need] on kõhnad kui koid. Vrd .kõetu, kõhetu, kõhnetu

kõlvetu <kõlvetu, kõlvetut> nurjatu, häbematu; sündsusetu, kõlvatu ▪ mia ei salli kõlvetit jutte ma ei salli häbematuid jutte; sii üit´s va kõlvetu inimene, sedä ei taha kennigi see [on] üks va nurjatu inimene, seda ei taha keegi. Vrd koer, .kõlbmede, mahutu, nurjatu, äbemede